Passisin eile suurema osa päevast koolis, olin peaaegu produktiivne ja siis tuli Karoline mu kõrvale istuma… Ja nii ma passisin täiesti kasutult umbes 4 tundi koolis ja ainult latrasin. Tagatipuks tegin targa peaga ettepaneku, et läheks minu poole kohvi jooma, niikuinii enam midagi ilmselgelt ei saa tehtud. Kohvi ja ehk tilk Bailey’st sisse.

Avastasime, et Fakta on nii rott koht, et seal ei müüda Bailey’st ja lahkusime sealt mingite eriti kangete õlledega (jah, sellised naised). Ja niimoodi esmaspäeval, me siis istusime ja alkoholivines rääkisime kõik südamelt ära, mis meid painab (meestest ja koolist ja edasisest elust peale kooli jne).

Siis mõtlesime, et jookseme veel Nettosse enne sulgemist ja võtame veel õlut ja muidugi ainsad kaks inimest poes olid Karin (“Kuulsin juba enne seda, kui te sisenesite, kuidas kuskilt kaugusest mingi eestikeelne jutuvadin kostab.”) ja siis see egiptlane Micki, kes 2 aastat tagasi minu ülaltnaaber oli ja kelle igal nädalavahetusel aset leidvate armumaratonide tõttu ei saanud mu toonane flatmate Michelle magada (kuna ta tuba asus täpselt Micki toa all ja Micki valis alati väga häälekaid partnereid).

Jälle võtsime kõige kangemad õlled ja jätkasime oma joomingutega ja täna hommikul #regrets, kuna ma olen terve päeva lihtsalt lahedas pohmakas veetnud. Miks… kuidas on võimalik kolmest õllest pohmakat saada? Misasi ma olen?

Eriti lahe oli raamatukogus vireleda pool päeva ja siis juhendajaga kohtudes üritada mingit asjalikku juttu ajada oma bakatöö kohta, aga kokkuvõttes oli mul tunne, et mu mõte läks uitama liiga tihti. Vähemalt ma ise ei saanud kohati aru, mis juttu mu suust välja tuleb. Aga vähemalt sain mingi idee, mida ma tegema peaksin asuma oma baka suhtes.

Seejärel tõmbasin koolist uttu, kuna väljas oli ilus ilm ja mere ääres jalutades saabus pohmaka teine laine. The dreaded second wave. Oh jumal, see oli nii halb. Miks me joome? Miks mul kolmest õllest pohmakas tekkis?

Trenn jäi vahele ja enesetunne on ka kell 19 endiselt alla igasugust arvestust.

Kolmapäeval võtan end kokku.

Oh goddammit, ma pean end lihtsalt kõigest ja kõigist isoleerima ja oma töö kallal nokitsema ja oma asju ajama ja mitte alluma provokatsioonidele!! (Ok, ja selle kergelt vihase alatooniga lõpetan postituse, cheers)